Näituste arhiiv

2018

PUUTETUNDLIK

9.10-8.11.2018 Küüni galeriis

Küüni galeriis saab alates 2018. aasta sügisest näha peamiselt kunsti-, disaini- ja arhitektuurimaailma tulevikutähti ehk Eesti kunstikõrgkoolides õppivate tudengite töid. Näituste ajad on jagatud Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallase ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengite vahel.

Alates 9. oktoobrist on avatud Kõrgema Kunstikooli Pallas meediadisaini ja nahadisaini osakonna näituseprojekt “Puutetundlik“. Näitus on avatud 8. novembrini 2018.


GUNTA RANDLA NÄITUS 

8.10-8.11.2018 Sammassaalis

8. oktoobril kell 16.00 avatakse Endla Teatri Sammassaalis nimeka eesti teatri- ja telekunstniku Gunta Randla näitus, mis jääb avatuks kuni 8. novembrini.

Sel aastal 75. juubelit tähistanud lätlanna Gunta Randla looming on kujundanud suure osa Eesti inimeste lapsepõlvest. Ta on andnud välimuse ja keskkonna lapsepõlvekangelastele telelavastustes „Kõige suurem sõber“, „Mõmmi ja aabits“, „Hei, pöialpoisid“, „Väike nõid“, „Onu Tik-Taki seiklused“, „Kadekops“ jpt. Lisaks teatri- ja teletöödele tutvustab Gunta selle näitusega ka oma loomingu teist külge, näidates viimastel aastatel valminud loodusmaale.

Pärast Riia kunstikooli lõpetamist 1963. aastal alustas Gunta Randla õpinguid Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Juba enne ERKI lõpetamist suundus ta tööle Eesti Televisiooni. Lisaks 30 aasta pikkusele teletööle on ta kujundanud rohkelt lavastusi Eesti Nukuteatris, neist „Sookolli ja sisalikku“ tunnustati 1993. aastal Eesti Teatriliidu aastaauhinnaga.

Gunta Randla oma juubelinäituse avamisel Kose Kultuurikeskuses (foto autor/allikas: Kairit Leibold/ERR)


EKA DESIGN SHOWCASE

17.09-8.10.2018 Küüni koridorides

Sel hooajal teeb Endla Teatrigalerii koostööd Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgema Kunstikooli Pallase ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga. Alates 17. septembrist on avatud näitus „EKA Design Showcase“, kus saab näha Eesti Kunstiakadeemia (EKA) disainiteaduskonna ja erinevate ettevõtete koostööprojektide tulemusi. Eksponeeritud on uuenduslike toodete ja teenuste kontseptsioonid, prototüübid ja valmislahendused, mis näitavad uusi arengusuundi panganduses (Swedbank), energiamajanduses (Alexela Oil ja Skeleton Technologies), restoraniäris (Ribe) ja mujalgi. Näitus on avatud 8. oktoobrini 2018. Oodatud on kõik tulevikudisaini huvilised!

EKA ja TTÜ ühisõppekava Design & Technology Futures tudengid uurisid koostöös Skeleton Technologies ja Alexelaga projektis „Powering Tomorrow” energiatehnoloogiate arenduses ning energia kasutamises toimuvaid muutusi. „Tudengid analüüsisid, kuidas muuta tänast autokeskset infrastruktuuri kogukonnasõbralikumaks ja uute kergemate transpordiviiside kesksemaks,” selgitab projekti tagamaid D&TF õppejõud, EKA disainiteadur Ruth-Helene Melioranski.

„Tudengeid juhendavad õppejõud on oma ala rahvusvaheliselt tunnustatud spetsialistid. Koos ettevõtluspartneriga kavandatakse tulevikuvisioone, arendatakse enneolematuid tooteid ja teenuseid, testitakse uusi materjale ja tehnoloogiaid,“ selgitab koostööd EKA disainiteaduskonna dekaan Kristjan Mändmaa. EKA disainipartnerid on Tallinna Tehnikaülikool, Alexela Oil, Skeleton Technologies, Ribe restoran, Swedbank, eResidentsus, Eesti Kaitsetööstuse Liit, Bradley Paper, Access Baltics, Põhja-Eesti Pimedate Ühing ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla.

EKA Design Showcase koostööprojektide presenteerimine Lutheri Masinasaalis (foto autor: Evert Palmets)



KLAAS. BETOON. RUUM

14.09-7.10.2018 Sammassaalis

14. septembril kell 16.00 avati Endla Sammassaalis Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka näitus „Klaas. Betoon. Ruum“. Klaasikunstnike kaheksast 1970.-80. aastatel loodud monumentaalteosest koosneval näitusel keskendutakse geomeetrilistele avaliku ruumiga seotud töödele, mis põhinevad tugevale seosele ümbritseva arhitektuuriga. Näitus jäi avatuks 7. oktoobrini.

Kunstnike esimene ühisprojekt oli Viru hotelli teise korruse restorani laekompositsioon (1972), mis koosnes ligi 8000 peenikesest klaastorust. Ülalt valgustatud tuhanded torud jätsid funktsionaalses ruumis hapra ja õhkkerge mulje. Omaette grupi moodustavad näitusel tööd, kus uuritakse monumentaalkunsti piire lihtsa mooduli kombineerimisel ning kasutamisel koos värvi ja uuendusliku tehnoloogiaga. Kunstnike töödes tõusevad esile nende kindlakäeline suhe kompositsiooni ja värvi ning teoste konstruktivistlik keel, millele loob tausta 20. sajandi keskpaigas domineerinud käsitlus universaalsetest plastilistest väärtustest.


HEAVENS UNDERGROUND

22.07-31.08.2018

22. juulil kell 17.00 avati Endla Teatrigaleriis Graafika IN Festivali raames Anonymous Boh (Eesti) & Toomas Kuusing Art + Pinkseldaja Ärra (Eesti), Taje Tross alias Taje Devilgirl näitus „Heavens Underground“. Näitus jäi avatuks augusti lõpuni.

Graafika IN on 1998. aastast toimuv iga-aastane näitus-festival, mille näitused on esindatud kõikidel Pärnu näitusepindadel: Linnagalerii, Kunstnike Maja, Port Artur, Pärnu Keskus, Pärnu Muuseum, Endla Teater, Keskraamatukogu, Pärnu Kolledž ja linnaruum. Näha saab rahvusvaheliselt tuntud kunstnike ja kunstirühmituste innovaatilise lähenemisega individuaalseid programme.

Anonymous Boh (Al Paldrok) ja Devil Girl (Taje Tross) tegutsevad aastaid raamidevälisel territooriumil, kus kunstiobjekt on lakanud olemast füüsiline teos. Performance-grupi Non Grata kureerimine tähendab omamoodi koolkonna loomist. Sadades linnades läbiviidud performance’id, kunstituurid Euroopas, Aasias ja Ameerikas on teinud alternatiivimainega nongratakatest sõltumatu loomekollektiivi, kes on mujal tuntumad kui Eestis. Oma kogemusest ei räägita palju, kuigi kunsti ja riikide piire ületav kunstitegevus on tänapäeval kunstniku ihaldusväärseim eneseteostus.

Toomas Kuusingu õpingute rajale jäävad nii Academia Non Grata, Eesti Kunstiakadeemia Pärnu Kolledž Academia Grata kui Eesti Kunstiakadeemia. Maali ja graafika kõrval on tema loomingus olulisel kohal ka tegevuskunst. Kuusingu peamiseks inspiratsiooniallikaks on inimesed, luues seeläbi (sür)realistlikke ja mütoloogilise sisu ning väljanägemisega situatsioonilisi pilte. Autori käsitletud teemad on siirad ja lihtsad, jäädvustades ühtmoodi nii justkui teolt tabatuna mõjuvaid ärihaisid ja poliitikud kui ka allpool vaesuspiiri elavaid kodutuid. Kunstnik ei jäta puudutamata iseennast, naabreid, tuttavaid, inimesi tänavalt.

Toomas Kuusingu graafika "Liha söömine on mõrv".


Lisainfo
FB event: IN Graafika 2018 / Printmaking IN 2018 Heavens Underground
Pärnus ja Riias algab kunstifestival Heavens Underground / Printmaking In (ERR)


Edgar Valteri maalinäitus "Performance"

Sammassaalis 09.05-16.07.2018


Alates 9. maist saab Endla Teatrigaleriis nautida Edgar Valteri maalinäituse „Performance“ siiani kõige suuremat väljapanekut, mis jääb avatuks 16. juunini. Edgar Valter hindas 74 maalist koosnevat „Performance“ sarja, mille teosed on loodud ajaperioodil 1989-1994, kõrgelt ja tundis, et oli jõudnud soovitud tulemuseni. Neis maalides on kõike liiga palju – olles justkui kaugete fantaasiate, mütoloogia, folkloori ja unenäomaailma segu, mis on vürtsitatud edgarvalterliku iroonia ja huumoriga.

„Tõuke nende piltide maalimiseks andsid omal ajal nähtud performance’id,“ selgitas Edgar Valter. „Jälgisin seletamatult kummalise tundega asjaarmastajast näitlejat, kes püüdis sügava allteksti ja paljutähendusliku sümboolikaga kajastada inimese siblimist siin maailma lavalaudadel … Otsustasin ka ise performance’iga katsetada. Aga maalides. See oleks siis nagu hetkeks peatatud etendus. Aga kas ongi tegu vaid etendusega? Eemalt vaadates tunduvad absurdsena paljud tegemised, mis tegija meelest olulised ja mõttekad. Ja mine tea – võib-olla mõnikord ka vastupidi.“

Edgar Valter (1929-2006) oli maalikunstnik, raamatugraafik ja karikaturist. Ta alustas Kunstitoodete Kombinaadi dekooriateljee töölisena ning tegutses alates 1950. aastast iseõppinud vabakunstnikuna. Edgar Valteri esimene karikatuur ilmus 1944. aastal Õhtulehes, pärast mida on tema karikatuure-illustratsioone avaldatud paljudes nii Eesti kui välisriikide ajalehtedes ja ajakirjades. Ta illustreeris ligi 250 raamatut, avaldas kaheksa karikatuurikogu, lõi vabagraafikat ja eksliibriseid ning tegutses järjepidevalt maalikunstnikuna. Raamatugraafikas paistavad silma tema lasteraamatujoonistused.

Edgar Valteri mitmekülgse kunstnikutegevuse vähem tuntud tahuks on olnud tema maalilooming. Kunstniku kodukohas Võrumaal sündisid maalid, mis on inspireeritud vaheldusrikkast maastikutüübist ja sellesse kätketud arhailisest õhustikust. Maalide keskmes on inimene, kes elab tasakaalustatud ja looduslähedases maailmas. Käesoleva sarja maaliliste teoste süžeeline rikkus, millega vanameister on vabalt ja ootamatult ringi käinud, paneb ilmselt paljusid küsima, milline looja ta ikka tegelikult oli. Ühe vastuse sellele küsimusele annab kindlasti ka näitus „Performance“.
Foto Edgar Valteri maalist „Eedeni aia eelpost“.

Esmaspäeval, 21. mail 2018 kell 18.00 toimus Endla Sammassaalis Edgar Valteri näitusest "Performance" inspireeritud performance, milles osalevad rahvusvahelised kunstnikud Steve Vanoni (USA), Nina Yhared (Mehhiko), Panu Ollikainen (Soome), Maija Kivi (Soome), Pösiloe (Soome), Sandra Tereza Ruul (Eesti) ja Jussi Suomalainen (Soome). Sissepääs tasuta.

Rändkunstnikud elustasid Edgar Valteri maalid performance'i kujul (Silvia Sool, ERR)


Marko Toomasti näitus "Peened jooned"

Küüni koridorides 15.05-16.07.2018 


15. maist kuni 16. juulini on Küüni koridorides avatud Marko Toomasti näitus „Peened jooned“.

Marko Toomast on Pärnu juurtega fotokunstnik, kes pöördus pärast aastatepikkust resideerimist Rootsis oma kodulinna tagasi. Rootsis töötas ta vabakutselise fotograafina ajakirjale QX ning tegutses skandaalse fotokunstniku Elisabeth Ohlson-Wallini stuudios. Tal on olnud 21 näitust Eestis, Leedus, Soomes ja Rootsis. Praegu õpib Marko Gamleby fotograafia koolis kujutavat fotograafiat.

„Peened jooned“, mille algmaterjaliks on foto, on pigem eksperimenteerimine tehnoloogiaga kui loo jutustamine või hetke tabamine. Siiski toimivad Marko peened jooned kui kultuurikoodid ja oma lugu on ka nendesse peidetud. Kui varasemalt on Marko näidanud oma tumedamat poolt ning pildikeel on valdavalt must-valge olnud, siis seekord on tegemist värvi kui teemaga. „Värv on rõõm ja laske ennast sellest kaasa haarata!“ ütleb Marko ise oma tööde kohta.


Pärnu Vabakooli ja Pärnu lasteaedade näitus "Noored ja rohelised"

Teatrigaleriis 10.04-6.05.2018


Alates 10. aprillist kuni 6. maini saab Endla Sammassaalis ja Küüni koridorides nautida Pärnu Vabakooli näitust „Tootemid“ ning Pärnu lasteaialaste näitust "Minu lemmikmänguasi". Näitustel on esindatud üle saja Pärnu lapse ja noore kunstiteose.

Pärnu Vabakooli iga-aastane „Nõiamäe kunstinäitus“ on sel aastal alapealkirjaga „Tootemid“, milleks ammutasid lapsed inspiratsiooni eri rahvaste kunstiloomingust. Näitus keskendub valikuvabadusele, selle väärtusele ja elurõõmule. Hea, et meil on vabadus teha oma elu olulisi valikuid – kas olla loodususku või tehnikatuleviku usku; kas elada kivilinnas või metsas, rajada kodu mägedesse või suure vee äärde; luua pigem ise või olla tarbija; püsida kogu elu ühes paigas või elada rändurielu. Näitus on osa kooliaasta põhiteema „Vabadus on kuld” tegevustest. Õpilaste juhendajad on kooli kunsti-, tehnoloogia- ja klassiõpetajad Juta Ild, Liia Severin, Pille Avamets ja Raivo Rohtoja.

Näitusel "Minu lemmikmänguasi" osaleb 14 Pärnu linna lasteaeda. Alates 2013. aastast korraldab Endla Teatrigaleriis toimuvat näitust Pärnu lasteaiaõpetajate kunstiaineühendus, kuhu on koondunud need õpetajad, kellele on südamelähedane laste läbi kaunite kunstide arendamine.
Pilt näitusest.


Näitus "Vabadus"

Sammassaalis 23.02-31.03.2018


Alates reedest, 23. veebruarist saab Endla Teatris uudistada näitust „Vabadus“ , mis jääb avatuks märtsi lõpuni. Näituse koostaja on Al Paldrok, kujundaja Taje Tross ning toetaja Pärnumaa Kutluurkapital. Avamine toimub reedel, 23. veebruaril kell 18.00 Endla Sammassaalis ning pidulik riietus (tume ülikond, õhtukleit) on kohustuslik.

Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti esimene avalik ettelugemine toimus 23. veebruaril 1918 kell 20.00 Endla Teatri rõdult. Just seetõttu on see ka sobiv paik, kus avada Eesti 100. sünnipäeva puhul suurejooneline näitus "Vabadus".

Näitusele koondatakse ajavahemikus 1918-2018 valminud eesti kunstnike teosed, mis kajastavad vabaduse kontseptsiooni eri generatsioonide vaatenurgast. Näitusel on esindatud Karl Burmani, Leonhard Lapini, Raul Meele, Tõnis Laanemaa, Laurentsiuse, Taje Trossi, Al Paldroki, Peeter Alliku, Toomas Kuusingu jt tööd.

"Eesti kunstnike näitus mõtiskleb teatris vabaduse üle" (Anu Jürisson, Pärnu Postimees)

 

Karikatuurinäitus "Juubel – Eesti Vabariik 100"

Küüni koridorides 6.03-30.03.2018


6.-30. märtsini saab Endla Teatrigalerii Küüni koridorides uudistada karikatuurinäitust „Juubel – Eesti Vabariik 100“. Koostöös Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja EV100 korraldustoimkonnaga loodud näitus on kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Karikatuurinäitus „Juubel – Eesti Vabariik 100“ pandi kokku 100 parimast samanimelisele konkursile laekunud tööst. Eesti Huumoriliidu korraldatud konkursist võtsid osa nii Eesti, Euroopa riikide kui ka kaugemate maade karikaturistid. Kokku saabus võistlusele 370 tööd.

Parima tulemuse saavutas Mojmir Mihatov (Horvaatia), teise koha Urmas Nemvalts (Eesti) ning kolmandat kohta jäid jagama Sergei Semendyaev (Ukraina), Priit Koppel (Eesti) ja Tarmo Vaarmets (Eesti). Žüriisse kuulusid Eesti Huumoriliidu esimees Andrus Tamm ning endised ja praegused karikaturistid Heinz Valk, Hardi Volmer, Eduard Tüür, Roman Matkiewicz, Gatis Sluka (Läti) ja Arunas Vaitkus (Leedu).


Pärnu FotoFest näitus F8/7

Teatrigaleriis 13.01 - 31.01.2018


Näituse avamine toimus Pärnu FotoFesti raames 25. jaanuaril kell 17.00.

Loominguline ühendus F8 koondab Pärnu fotograafe, kelle eesmärgiks on elavdada Pärnu fotokunsti maastikku, koondada häid autoreid ühistegevuseks, ning koos tõsta nii enda liikmete kui ka Pärnu foto üldist kunstilist taset. F8 loomise kuupäevaks saab pidada 12. septembrit 2014. aastal, kui neli pärnakast fotograafi olid tagasiteel Stockholmist, Brasiilia legendaarse fotograafi Sebastiao Salgado näituselt „Fotografiskas“. Nad istusid M/S Romantika kajutis ja arutasid elu ning kunsti üle, pildistasid üksteist akendeta kajut-stuudio napil pinnal, kui tekkis idee, et võiks kuidagi organiseeruda. Naasnuna kodulinna, liitusid grupeeringuga veel mõned mõttekaaslased, ning F8 alustas oma teed.

Kõik seitse ühenduse liiget on eri aastatel olnud auhinnatute hulgas iga-aastasel ülevaatenäitusel „Pärnumaa foto“, tänaseks on avalikkuse ette toodud kuus ühisnäitust. 2015. aastal publitseeriti fotoalbum „Pärnu“. Viimane kujutab endast F8 liikmete sisevaadet oma kodulinnale, kus mitmeidki tuttavlikke objekte nähakse kummastuslikust vaatenurgast. Siit ei leia tavapäraseid värvipilte linna vaatamisväärsustest, ja seega on tõenäoliselt tegu albumiga, mida turistid ilmselt ei ostaks.

Seda, mis üldse ühendab F8 liikmeid, on keeruline üks üheselt välja tuua seda, sest esmapilgul on tegemist väga erinevate autoritega. Aga kuigi nii sõnum kui käekiri on igal fotograafil isesugune, läbib kõigi loomingut mingi sõnulseletamatu „punane joon”, mille tulemusena moodustub omamoodi terviklik ühtsus. Kohalik meedia on seda F8 liikmeid ühendavat tunnust sõnastanud kui „püüdu mõelda raamist välja“.

Ühenduse seitsmes näitus, pealkirjaga „F8/7“ toob vaatajani detsembris Pärnu sõpruslinna Vaasa (Soome) linnaraamatukogu kunstigaleriis Taide tarvis koostatud väljapaneku. Selleks näituseks valmistasid ühenduse liikmed valiku uusi töid, mis näituse terviklikkuse huvides vormistati seekord ühtses lahenduses. Selleks näituseks liitus ühendusega külalisliikmena Pärnu kunstnik Alar Raudoja.

F8 ühendab: Danel Rinaldo, Marko Toomast, Aiki Järviste, Haide Rannakivi, Janno Bergmann, Andres Adamson, Indrek Aija. Varasemad näitused: „F8/1“ Parikaste majas Tallinnas (2015), „F8/2“ Pärnu Kunstnike maja galeriis (2016), „F8/3“ Kuressaare Linnagalerii (2016), „F8/4“ Pärnu Kunstnike maja galerii (2017), „F8/5“ Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu (2017), „F8/6“ Vaasa Linnaraamatukogu kunstigaleriis Taide (2017)

PÄRNU FOTOFEST 2018 - Pärnu Linnagalerii on ellu kutsunud uue fotokunsti festivali FotoFest. Selleks andis hoogu ja julgustust igaaastane näitus Pärnumaa Foto, mis on ühendanud Pärnumaal tegutsevaid fotograafe ja fotohuvilisi. Kõik FotoFest näitused avanevad vaatajatele 25. jaanuaril 2018:

  • kell 16.00 Pärnu Linnagaleriis (Raekoda, Uus 4) Pärnumaa foto 2017 „Vaikus“
  • kell 16.45 Endla Teatri Küünis (Keskväljak 1) Pärnu Kunstikooli fotograafiaõpilaste näitus „Uudishimu”, juhendaja: Andres Adamson
  • kell 17.00 Endla Teatri Sammassaalis (Keskväljak 1) „F8/7“
  • kell 17.30 Pärnu Keskraamatukogus (Akadeemia 3) „B3“
  • kell 18.00 Pärnu Linnagaleriis (Kunstnike maja galerii, Nikolai 27) "Viva la Cuba"

Pildid ja lisainfo siin.

 

Vaibanäitus „Me armastame Eestit“

Sammassaalis 02.02- 22.02.2018


Alates reedest, 2. veebruarist saab Endla Teatri Sammassaalis uudistada vaibanäitust „Me armastame Eestit“, mis jääb avatuks 22. veebruarini. Näituse avamine toimub 2. veebruaril kell 17.00.

Kolm vaibakunstnikku Ruth Vassel, Heleri Alexandra Sits-Tamme ja Kaire Rohtla on oma loomingus käsitlenud Eesti temaatikat. Näituselt võib leida nii Valley Vaibavabrikut välismessidel esindanud kollektsioone kui ka spetsiaalselt näituse tarbeks valminud teoseid.

Näituse temaatika varieerub traditsioonidest kosmilisuseni, unustamata ära ka päevakajalisi sündmuseid. Palju on kasutatud linnu motiivi, sest hingelind on olnud alates soome-ugrilastest meie folklooris mõjukas sümbol. Messidel eksponeeritud minikollektsioonid kätkevad endas hingelisi küsimusi: „Kulgemise killud“ jutustab läbi sümbolite eesti rahva lugu kujutades endast eestlaste Elupuud. Kollektsiooni „Lahkumine“ idee on aga „Uus Algus“, kutsudes vaatajat suunama pilku tulevikku, tegema korrektuure oma sisemaailmas ja mõtisklema selle üle, mida tasub jätta minevikku, et uus algus oleks puhas ja vanast taagast prii.

Osaühing Valley on tootnud käsitaftingvaipu alates 1996. aastast. Tegemist on valdavalt eritellimusel valminud naturaalsest materjalist käsitöövaipadega, mistõttu võib iga vaipa lugeda kordumatuks. Kuna enamus Valley OÜ eksklusiivsest toodangust eksporditakse Skandinaaviasse ja Lääne-Euroopasse, on Pärnus aset leidva näituse eesmärgiks tutvustada kodumaal valminud käsitööd ka kohalikule rahvale.



2017

RAPORT. JUSS PIHO

1.12.2017-8.01.2018


Juss Piho (1963) näituses ''Raport'' saab näha kunstniku uut loomingut. Piho uutes teostes võib märgata liikumist mahulisuse ja suurema maalilise vabaduse suunas.

Selginenud õhus loob kunstnik võimaluse mõtliku sügavuse tekkeks. Piho püüdleb lihtsuse poole. Ära on kadunud läbitöödeldud pinnad, taustad. Figuurid on muutunud selgepiirilisteks, jõulisteks, taust on monotoonsem.

Võte, millega Piho endiselt vaataja pildi ette naelutab, seisneb peatatud hetke kujutamises. Tegelased peavad omavahel tumma vestlust, kus narratiivi otsiva vaataja abiliseks saavad pealkirjad, sümbolid ja kehakeel, väikesed vigurid, kompositsiooni pingestavad värvinüansid.

Kõik need detailid koos jutustavad küll visuaalseid lugusid, kuid kes ütles, et need lood peavad igaühe jaoks samad olema? Näituse teemapüstitus lähtubki sellest tekkivast üksildusest. Kõik me oleme oma maailmas ja loomingus teatud mõttes üksinda, mis võib ju tegelikult olla hoopis meeldiv tunne. Selline üksildus võimaldab oma maailmas viibimist ja ise kehtestatud mängureeglite järgi mängimist, mida paljud endale tavaelus tihtipeale lubada ei saa.

Näitust toetavad: Pärnu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital


FOTOGRAAF MATI UNT


23. veebruaril kell 17 avatakse Endla Sammassaalis fotonäitus „Fotograaf Mati Unt“. Avamisel on kohal ka näituse üks koostajatest ja Mati Undi fotokogu omanik Kalju Orro.


Mati Undi loominguline panus Eesti kultuurilukku on aukartustäratav. Tema romaane loetakse koolis ja näidendeid ning dramatiseeringuid lavastatakse teatris, lisaks on Undi loomingu põhjal valminud mitu täispikka mängufilmi. Sageli armastatakse öelda, et ta tegutses ja mõtles oma ajast ees. Aktiivse ning uuendusmeelse loovisikuna käis Unt tihedalt läbi erinevate intellektuaalide ning mõttekaaslastega, kellest on tänaseks päevaks kujunenud nii kultuuri- kui ka muude valdkondade võtmetegelased.

Kui sooviksime Undi nime ette kirjutada mõne sõna, siis oleks nendeks ilmselt „kirjanik“ või „lavastaja“. Käesolev näitus on aga eelkõige pühendatud tema seni vähem tähelepanu leidnud kirele: fotograafiale, avades sellega Undi loomingus laiemale üldsusele tundmatu tahu. Tema kaamerasilma ette on jäänud palju huvitavaid tegemisi ja inimesi, kellest valdav osa on Unti meenutades samuti maininud tema erilist huvi fotograafia vastu. Unt pildistas kõike: fotodel on esindatud nii lavastuste proovid ja filmivõtted kui ka näiteks koosviibimised ühiselamutes, väljasõidud maakodudesse jne. Sealjuures võib fotodelt leida nii olulisi kultuurisündmusi kui ka -tegelasi. Võime kindlad olla, et aja möödudes on mõlemad oma olulisust kultuurimaastikul tõestanud.

Näituse „Fotograaf Mati Unt“ teostumiseks vajasid läbivaatamist ja -töötamist tuhanded fotod. Nendest seinale jõudnud veidi enam kui 100 puhul tuleb meeles pidada, et tegemist pole akadeemilist ega kunstilist täiust taotlevate fotode, vaid huvitavat ja veidi nostalgiahõngulist sissevaadet pakkuva kompaktse valikuga, mis võimaldaks vaatajal piiluda kultuuriringkondade värvikasse ellu 1960ndatel ja 1970ndatel aastatel nii, nagu see paistis läbi Mati Undi kaamerasilma. Selle hõlbustamiseks on fotode juurde koondatud valik asjaosaliste meenutusi, mis illustreeriva abivahendina nende sisu ning situatsiooni mõista aitavad.

Näituse koostasid Mati Undi fotokogu omanik ning Tallinna Linnateatri näitleja Kalju Orro ja fotograaf Siim Vahur, kujundaja Katre Rohumaa, tekstide koostaja-toimetaja Helen Männik.


Arne Maasiku „NYC SHOTS"

18.01. - 18.02.2017


Arne Maasiku värske näitus uurib New Yorki: „Tundsin ammu soovi veel töötada omaaegse paleusega, olemata kindel, kas sellest sünnib midagi. Olen üritanud otsida enda jaoks uusi sisukaid väljendusviise, meeleolu ja enda arvates neid ka leidnud. Olen jahtinud film noir´ilikku atmosfääri. New Yorgi puhul köidab mind jätkuvalt linna tihedus. See on mulle isikliku arengu seisukohalt ääretult tähtis töö.“ Teosed tegi autor käesoleva aasta veebruaris, mil ta käis Bostonis, New Yorgis ja Philadelphias projektireisil Louis Kahni ehitisi fotografeerimas. Uued mustvalged fotod toovad väga hästi esile suurlinna eri ajastute kihistusi.

Arne Maasik on eesti tuntuim arhitektuurifotograaf, kes on oma loomes silma paistnud erakordse tundlikkuse ning keskkonna tunnetamisega. Arhitektiks õppinuna tajub suurepäraselt ruumi, kompositsiooni ning kogeb harmooniat ja ilu nii metropolis kui varemetes, nii võsas kui tagahoovis. Kuulsaimad on Maasiku New Yorgi suurlinliku maastiku mustvalged jäädvustused ning Tallinna aerofotode seeriad. Maasikul on olnud arvukalt isikunäitusi nii Eestis kui ka näiteks Saksamaal ja Itaalias. Tema viimaste aastate töödest on kaalukaimad mitme aasta vältel kogutud merevaated ning Saaremaalt pärit kultusarhitekti Louis Kahni igavikuliste hoonete fotoseeria.

Arne Maasik (sündinud 1971) lõpetas 1995. aastal Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri erialal magistri kraadiga. Peale kooli töötas arhitektuuribüroos Künnapu & Padrik. Aastast 2003 spetsialiseerus täielikult fotograafiale. On teinud kaastööd erinevatele arhitektuuriväljaannetele nagu Maja, Architectural Review, AD, A10; pidanud loenguid Eesti Kunstiakadeemias ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. 2006 pälvis ta oma sugestiivse loominguga kunstivaldkonna kaalukaima – Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Aastal 2007 ilmus Arne Maasiku 500-leheküljeline autoriraamat, 2016 koostöös Heie Treieriga „Kahn. Saarlane“.