1910 õhtupoolikul toimub Endla seltsi erakorraline peakoosolek, et teatriküsimuses põhjapanevaid sammusid ja tähtsaid küsimusi arutada. 27. novembri Postimehe Pärnu väljaanne rõhutab: „Sellepärast on tähtis, et kõik seltsi liikmed, kellel see vähegi võimalik, koosolekule ilmuks ja otsusi teeks, mis teatri loomisele laialdaste rindgkondade usalduse võidaks,“ ning õhutab neidki, kes teatrisõbrad on, otsekohe seltsi liikmeks astuda, et oma vaated maksma panna – „Nüüd on aeg, kus kõrval seismiseks ja tuimalt päältvaatamiseks mitte aeg ei ole.“

28. novembri pärastlõunal kell kolmveerand neli kogunebki seltsi 150 liikmest 60. Pärast sissejuhatavaid seltsi üldkorralduslike küsimusi puudutavaid teemasid asutaksegi teatrimaja ehituse ja tuleviku üle arutama. Esimeseks päevakorrapunktiks on ehituskomisjoni aruanne teatrimaja ehituse edenemise üle. „Et ehitusekomisjoni liikmetest keegi sõna ei taha võtta, siis annab seltsi esimees A. Klein sellest pikemalt aru,“ kirjutatakse Postimehe Pärnu väljaandes 1. ja 2. detsembril ilmunud koosolekureportaažis.

Niisiis teeb August Klein kõigepealt ülevaate ehituse hetkeseisust ning arutleb rahaliste võimaluste suurendamise üle. Pikemaid vaidlusi ja mõtteavaldusi tekitavad parkettpõranda ja näitlejaskonna asutamise küsimused. Esimesel juhul on teemaks, kas panna saalile parkettpõrand või kasutada olemasolevaid võimalusi näitelava heaks. Otsustatakse leida vahendid ka parkettpõranda jaoks. Teisel juhul seisab küsimus selles, kas teatri juurde asutada ka elukutseline näiteseltskond või piirduda ainult palgalise näitejuhiga, kes siis asjaarmastajatega algust teeks. Enamik kaldub elukutselise näiteseltskonna poole, aga siingi on kaks võimalust. Esimesena tutvustatakse Karl Jungholzi poolt ette pandud plaani: palgata tuleks näitejuht ja seitse elukutselist näitlejat, kellele siis asjaarmastajaid juurde rakendataks. See eeldaks teatri aastase palgafondi suuruseks 6000 rubla ning koos muude kuludega oleks teatri kulud aastas 8000 rubla. „Kui aasta jooksul 40 etendust anda ja igast etendusest läbisegi 100 rubla arvata, tooks teater 4000 rubla sisse. Nii tuleks teatrile aastas 4000 rubla juurde maksta.“ Teine plaan on palgata (väiksemapalgaline) näitejuht ja 4 elukutselist näitlejat ning lisaks kasutada asjaarmastajaid. „See teeks kulusid 4000 rubla aastas. Teised näitelava kulud – 2000 rubla jääksid endiseks. Nii oleksivad teatri kulud aastas 6000. tuleks aastas juurde maksta 2000 rubla. Hääletamisel võetakse viimane eelnõu vastu.“ Seejärel tutvustab August Klein plaani, kuidas teatri sissetulekuid kindlustada – „tuleks teatud arvu etendusi aasta pääle ette müüa ja sellega kindel teatriringkond soetada,“ refereerib ajaleht plaani lühidalt ning lubab sellest teinekord pikemalt juttu teha. Järgmiseks päevakorrapunktiks on teatrimaja heaks raha muretsemise küsimus, mille käigus otsustatakse 50000 rubla laenu võtta, sest ehituse kulud on suuremaks kujunenud. „Kõne alla tuleb ülemaaline korjandus, milleks luba palutud. A. Klein arvab, et sellega suurt päälehakata ei ole. Vähemalt ei ole sellest suurt rahalist abi loota. Dr Talvik kaitseb korjandust. Kuigi rahaline abi väikene oleks, kuid korjanduse kaudu on võimalik teatri asja rahva sekka kanda.“ Viimaseks päevakorrapunktiks on teatrikomitee valimine. Mõned päevad enne tänast koosolekut on toimunud pikk teatrialane koosolek teiste Pärnu seltside esindajatega ning seal tehtud otsuste põhjal pannakse Endla seltsi peakoosolekul ette asutada teatrikomitee, millesse lisaks Endla esindajatele kuuluksid ka teiste Pärnu seltside esindajad. Doktor Siegfried Talvik teeb ettepaneku asutada 16-liikmeline komisjon, kes Endla seltsi hariduslisi ettevõtteid – teatrit jne vaimliselt juhiks. Komisjoni kuuluks Endla seltsist 6 liiget, teised viis seltsi aga oleks igaüks 2 liikmega esindatud. Pärast mõningaid vaidlusi võetakse teatrikomitee asutamise otsus vastu, aga tingimusel, et ainelistes küsimustes jääb otsustajaks Endla seltsi eestseisus. Endla esindajateks teatrikomitees saavad Siegfried Talvik, Johan Pajo, K. Väljamäe, Rudolf Lepik, Jaan Kurrikoff ja M. Jõks.

Mulle tundub, et just selles koosolekus ja siin tehtud otsustes on peidus üks oluline sõlm, kust Pärnu teatritee oleks võinud minna teisiti ning Endla aja lugu oleks võinud kujuneda teistsuguseks. Just siin koosolekul otsustatakse valida teatriteoks turvalisem, vähemkulukam tee. Me kõik teame, et „oleks on paha poiss“ ja „oleks tädil rattad all, oleks tädi omnibuss“, aga ikka tahaks öelda, et „oleks te julgemalt otsustanud, oleks meie esimeseks näitejuhiks olnud Saksamaal õppinud ja juba näitejuhina tunnustatud Karl Jungholz“.

1926 esietendub Carl Zelleri kolmevaatuseline operett „Linnukaupleja“. Lavastajaks Marie Kalbek, muusikajuhiks Gustav David, lavakujundajaks Aleksander Möldroo. Mängivad Martin Roots, Aleksius Sagor, Marie Kalbek, Ida Tüür, Voldemar Laason, Elly Kalbus, Aleksander Teetsov, Manivalde Mitt, Ida Suvorova ja teised.

Lavastuse arvustus 29. novembri Vaba Maa Pärnu väljaandes:

Postimehe Pärnu väljaandes ilmub arvustus 30. novembril:

„Linnukauplejaga“ antakse kokku 4 etendust 1339 vaatajale.